Iidsed teraviljasordid spelta, üheteranisu(einkorn) ja emmer sisaldavad rohkem kasulikke aineid ning on modernsetest “ülearetatud” tervailjasortidest kergemini seeditavad. Hariliku nisu sordid on aretatud suuresaagiliseks ja nõuavad palju väetist.
See on viinud viljakultuuride geneetilise mitmekesisuse vähenemiseni, mis muudab nad vastuvõtlikumaks taimehaigustele. Ürgteraviljad aga suudavad kasvada ka vähemviljamatel maadel ning vajavad vähem väetisi.
