Sarnaselt Hippocratesele pidas Hildegard toitumist oluliseks aspektiks parema tervise saavutase suunas. Üks ravimtaimetundja lemmikvürtse oli seedimistsoodustav, põletikevähendav ning söögiisu tõstev kalganirohi(Alpinia officinarum). Vürtsika ja tsitruselise järelmekiga galganirohu maitse meenutab veidi ingverit. Juur on pärit Kagu-aasiast, kus seda laialdaldaselt toiduvalmistamisel kasutatakse.
12. sajandil elanud müstik, poliitik, herbalist, muusik Hildegard von Bingen oli mitmekülgne naine. Ta teadis palju ravimtaimedest ning arvatavasti aitas omal ajal paljusid inimesi. Kuna tema väljendusviis oli omamoodi müstiline ei ole tänapäeva uurjad Hildegardi tekstide mõistmises täielikult üksmeelel.
Iidsed teraviljasordid spelta, üheteranisu(einkorn) ja emmer sisaldavad rohkem kasulikke aineid ning on modernsetest “ülearetatud” tervailjasortidest kergemini seeditavad. Hariliku nisu sordid on aretatud suuresaagiliseks ja nõuavad palju väetist.
See on viinud viljakultuuride geneetilise mitmekesisuse vähenemiseni, mis muudab nad vastuvõtlikumaks taimehaigustele. Ürgteraviljad aga suudavad kasvada ka vähemviljamatel maadel ning vajavad vähem väetisi.
