Värvilised köögiviljad lisavad toidulauale veidike uudsust. Klassikaliste punaste peetide kõrval on olemas mitmeid pilkupüüdvaid sorte. Põhja-Itaaliast pärit roosa-siiruviiruline peedisort ´Chioggia´ on värskelt mõnusaks mahlaseks lisandiks salatitele või praetult ja keedetult köögiviljatoitudele.
salat
Kress – külma trotsiv vürtsikas salat
Salatkress(Lepidium sativum) ehk aedkress on rohkelt vitamiinse sisaldav kergelt sinepise vürtsika maitsega salat, mis kasvab aknalaual ilma lisavalguseta ka talvisel pimedal ajal. Optimaalsete tingimuste juures idanevad seemned kõigest 24 tunni jooksul ning esimest saaki peaks saama talvisel hämaral perioodil paari nädala möödudes, kuid suvisel ajal võtab kasvamine poole vähem aega.
Violetne maltsasalat mandlikastmega
Suvel on peenralt põnev korjata ja salatiks kombineerida erinevat rohelist kraami. Ürdid lisavad salatile maitsenüansse ning pähkline hapukas kaste tõsiseltvõetavust. Õrna spinatimekiga noored hanemaltsa lehed on salatitele ilusaks lisandiks. Roheline kraam: erinevat sorti lehtsalatit, noori lehtkapsa lehti, valget hanemaltsa, india hanemaltsa(Chenopodium giganteum), pune lehti, põdrakanepi õisi Kaste: 0,5 tl soja kastet 0,5 tl miso pastat …
Õieäädikas
Õunaäädika baasil valmistatud õieäädikat on sobilik kasutada näiteks salatikastmete või suuloputusvedeliku valmistamiseks. VAJA LÄHEB: õunaäädikat purki värskeid söödavaid õisi: ristik, metskassinaeris, rukkilill, salalill, mungalill
Metsik toit: mai
Umbrohud koduaiast või metsataimed võivad saada huvitavaks maitse-ja vitamiinilisandiks kevadistesse toitudesse. Maitseid kombineerides ning ainult värskeid ning kõige nooremaid taimeosi kasutades on võimalik leida toitudesse uusi nüansse. Enne toiduvalmistamist pese korjatud taimed korralikult puhtaks.
Tee ise mini-kasvuhoone
Päevad on läinud pikemaks ning on aeg hakata taimi ette kasvatama. Kuiv korteriõhk ei ole pisikestele taimedele üldse meelt mööda ning parem on neid kasvatada mõne läbipaistva anuma sees.
Jaapani maheviljelusest
Viimastel sajanditel on inimeste suhe loodusega nõnda hägustunud, et üha enam levib uskumus, et inimesed on selle planeedi valitsejad. Tegelikkuses ju vaid osakesed suurest koos eksisteerivast tervikust. Shumei loodusliku maaviljeluse eesmärk on taas meenutada, kuidas on võimalik loodusega koostööd tehes maad harida.