Soovime, et meie linnad oleksid rohelisemad ning inimsõbralikumad paigad, seega linnaplaneerimisele kaasa rääkides, rõdudele, terassidele, tühermaadele (söödavaid) taimi istutades astumegi sammukese selles suunas. Tarbetaimede ning viljapuude kasvatamine linnaruumis loob teadmisi tervislikumast mahedast toitumisest ning aitab loomulikku looduskeskkonda ja elurütmi betoondžunglisse tagasi tuua.
Radade ääres kasvavad madalad pinnakattetaimedena metsmaasikad, müüride najal ronivad kuivust armastavad taimed nagu kukehari või nõmmliivatee.
Keset närvilist linna on mõnus sellisesse oaasi sattuda. Alguses jääb mulje, nagu oleksin kuskile tavalisse võpsikusse sattunud, kuid natukene kauem ringi uudistades saab selgeks, et tegelikult näeb sellist liigirikkust ja taimekooslust looduses koos kasvamas väga harva, kui üldse.
Apteegi- ehk ravimtaimeaias on võimalik näha hästi tuntud ja ka haruldasemad ravim- ja maitsetaimi, mida kasutatakse nii rahvameditsiinis kui ka farmaatsiaitööstuses.
Selles 5500 ruutmeetrisuuruses apteegiaias enam kui 250 liiki taimi. Aeda hooldavad ja arendavad linnaaednikud ja apteekrid, eesmärgiga siduda omavahel farmakoloogia, ökoloogia ja aianduskunst. Nõlvaku peal asuvas aias on taimed raviomaduste järgi 28 erinevasse sektsiooni istutatud.
