Radade ääres kasvavad madalad pinnakattetaimedena metsmaasikad, müüride najal ronivad kuivust armastavad taimed nagu kukehari või nõmmliivatee.
Keset närvilist linna on mõnus sellisesse oaasi sattuda. Alguses jääb mulje, nagu oleksin kuskile tavalisse võpsikusse sattunud, kuid natukene kauem ringi uudistades saab selgeks, et tegelikult näeb sellist liigirikkust ja taimekooslust looduses koos kasvamas väga harva, kui üldse.
