Selle talve ilma saab kirjeldada ainult paari sõnaga. Tormituul ja vihm. Vähemalt Walesis on küll nii olnud, et igal nädalal on torm. Kuidagi on nad end tihti nädalavahetuste peale sättinud. Just sellele ajale, kui inimesed puhkavad ja ringi sõidavad. Elame kivist majas, mil ka kividest katus, seega siit midagi ära ei lenda, kasvuhoonetelt aga küll.
Kolmandiku maailma muldade väärtus on viimase 100 aasta jooksul tunduvalt vähenenud ning ÜRO andmetel kaob planeedilt igal aastal viljakat mulda 24 miljardit tonni. Inimkond on pikka aega viljakate muldade olemasolu iseenesestmõistetavaks pidanud, kuigi meie eksistents on otseselt sõltuv mulla poolt pakutavatest ökosüsteemiteenustest.
See talv on olnud võrdlemisi soe ning tagantjärele targutades oleks võinud rohkem taimi mulda panna, aga ei jõudnud. Siiski, midagi on hetkelgi aiast taldrikule korjata.
Ilm on siin Walesis kogu aeg üsna muutlik, aga see, et ühe päeva jooksul temperatuur nii drastiliselt muutub on ikkagi veider. Ma olin just harjunud selle mõttega, et kevad on peagi käes, kuid suveks ma veel valmistunud ei olnud. Kõik riidedki on kappisügavustesse ära pakitud.
Olin juba ammu mõelnud, et peaks lapsega lõpuks ujulasse minema. Lükkasin seda pidevalt edasi lootuses, et ehk on veidi lihtsam, kui ta juba tahket toitu sööb ja ise istub. Tegin juba eelmisel õhtul söögi meile mõlemale valmis, pakkisin 100 asja kokku ning jõudsin isegi vankri piduri ära parandada.
