Oma seemnete kogumine on mõistlik, sest siis tead täpselt millistes tingimustes taimed kasvanud on. Järgmise aasta taimed on sinu koduaia kliimaga juba harjunud ning lähevad paremini kasvama.
aiablogi
Lihasööjad Amsterdami botaanikaaias
Käisin Amsterdami botaanikaaias ühel jahedavõitu suvealguse päeval. Ühelt poolt müüriga piiratud aiapadrikus oli siiski veidi soojem. See üks maailma vanimaid botaanikaaedu on tegelikult on üsna pisike, kuid sinna on mahutatud väga palju erinevaid taimi. Paljud inimesed olid sinna aia tõmbenumbriks peetavaid putuktoidulisi taimi imetlema tulnud.
Maitsetaimede paljundamine
Piparmünti on pistikokstega oluliselt lihtsam paljundada kui seemnest kasvatada. Palu mõnelt sõbralt või tuttavalt kingituseks mõni värske piparmündioks ning pista see paariks nädalaks veeklaasi või otse niiskesse mulda. Veeklaasis on lihtsalt põnevam seda jälgida.
Tabel: Köögiviljade külvikaugused
Eriti väikeste seemnetega juhtub tihti, et tahaks nad tihedalt üksteise kõrvale istutada, kuid hiljem on tüütu pisikesi idandeid harvendama hakata. Õigete külvikaugustega ja reavahedega arvestades saavad taimed kohe alguses piisavalt valgust ja toitaineid. Avamaale ja kasvuhoonesse külvates tuleks sellele erilist tähelepanu pöörata, sest sealses mullas veedavad taimed suurema osa kasvuajast.
3 viisi sukulentide paljundamiseks
Sukulendid ehk lihaktaimed ehk turdlehisedtaimed nagu rahapuu, soomuslehikud jpt. vajavad vähe hooldust, armastavad kuiva toaõhku ning paljunevad kiiresti. Seega sobivad need toataimed suurepäraselt algajale aednikule. Sukulentide jagamiseks lehtede ja pistikokste teel on vaja head läbilaskvat mulda(kookossubstraat), kääre ja veepritsi.
Nõuanded sibullillede kasvatamiseks ja 10 kevadist õitsejat
Lisaks kaunile välimusele ja vastupidavusele leidub sibullilledel mitmeid teisigi eeliseid, miks just neid enam oma aeda tuua. Peamine põhjus peitub selles, et need võivad kasvada väga erinevates kasvukohtades – peenardes, murus, põõsaste all, pottides ja rõdul.
Salajane roosiaed
Maheda kliimaga Reini jõe kaldal Eltville külas asub üks põnev roosiaed, kuhu sattudes on tunne nagu oleks H.Burnett´i “Salaaeda” sattunud. Roosiaed hakati rajama 1979 aastal ning hetkel kasvab seal üle 350 erineva roosisordi, mille seas leidub nii antiikroose, üle 10 m roniroose ning preeriakellu(Eustoma). Roosid kasvavad nii Eltville lossihoovis kui ka ajalooliste lossivaremete vahel ja Reini rannapromenaadi ääres. Kokku õitseb aias suvel üle 10 000 roosi.
Maitsvad & kaunid päevaliiliad
Päevaliiliad(Hemerocallis) on Eestimaal olnud armastatud pika õitseajaga taluaialilled. Kuigi nende algne kasvuala oli Ida-Aasias on nad levinud peaaegu kõikjal parasvöötmes ning muutunud mitmel pool isegi mõneti invasiivseks. Idamaades on liilat peetud emaduse sümboliks ning samuti on usutud vihjates ta lühikesele õitseajale, et lill suudab inimest kurbust ja valu unustama panna.