Parc de Bercy on üks Pariisis Seine´i jõe lähedal asuv avalik park kuhu sattusin juhuslikult kord paar aastat tagasi lähedalasuvas jaamas oodates, sest pidin seal bussi vahetama. Kuna buss jõudis sinna varem kui pidi ning kuidagi oli vaja need 4 tundi 2 asemel ära sisustada.

Kell 4 hommikul ei olnud seal mitte midagi teha. Kuskil istuda ka ei olnud, sest peaaegu kõik pingid olid magajaid täis. Läksin jalutama, et leida mõni lähedalasuv 24/7 lahti olev kiosk, et vett osta ning leidsin selle pargi ja vee, sest seal oli joogivee kraan, kust tuli minu üllatuseks üsna hea maitsega vesi, mil oli vaid väga õrn kloorilõhn. Kõikjal Lõuna-Euroopas ja Suurbritannias tuleb kraanidest peaaegu sama maitsega vett nagu ujulates.

Oleksin tegelikult tahtnud linnas veel ringi jalutada, aga millegipärast oli mul taas liiga palju asju ning pakihoid ei olnud veel lahti tehtud. Lubasin endale kunagi, et Pariis jääb viimaseks Euroopa linnaks kuhu lähen, sest seal on liiga palju turiste. Seega võin vist öelda, et olen peaaegu Pariisis käinud, kuid päriselt tegelikult ei ole. Või need plastikprügist valendavad jõekaldad, kus iga silla all põgenikud kuivad magamiskohad on loonud ongi päris Pariis. Kes Koplis või Lasnamäel pole käinud ei ole ju samuti päris Tallinna näinud.