Näiteks kooretükid,hakkepuit, kõdunevad lehed, kompost jne. hoiavad piisavalt niiskust ning aeglaselt lagunedes muudab maapinda stabiilselt viljakamaks. Kõdunev multš tõstab mulla CO2 sisaldust, mis omakorda soodustab taimede fotosünteesi. Kihi paksus peaks olema vähemalt 10 cm, kuid see olenev siiski, millega multšida. Meeles tuleks siiski pidada, et täiesti lagunemata toores koore- või puidumultš kasutab lagunemiseks liialt lämmastikku ning soovitatav oleks lasta tükkidel mõnda aega laguneda ning segada multši hulka haljasväetist (värskelt niidetud muru või mõne liblikõielise rohelisi osi).

Multš hoiab hoiab ära vihma ajal tekkivad mullapritsmed ning saagi puhtana vähendades saastumisriski pärmi-ja hallitusseentega.

Kooretükid

Koorepuru on kõige enam levinud orgaaniline multš. Taimede juurekael jätta vabaks. Multšikihti tuleks aeg-ajalt uuendada, kuna alumised kihid  kõdunevad. Vana multši võib täielikult mulda kaevata või vajadusel riisudes eemaldada. Okaspuu koorepuru muudab mulla happelisemaks.

Männi- ja kuuseokkad

Kui krunt asub piirkonnas, kus kasvab palju mände, on männiokkaid mõttekas kasutada multšina. Laotatakse 3-5 cm paksuselt. Õhuline ja ka dekoratiivne multš, Vastupidiselt üldisele arusaamale ei muuda okkad mulda happelisemaks. Männi-ja kuuseokkad on ise tõepoolest happelised(pH 3), mis ei kandu mulda üle ning lagunemisprotsessi käigus muutub see nautraalseks(pH 7). Okaspuumetsad on happeliste muldadega teisel põhjusel.  

Saepuru

Kindlasti kindlaks tegema, et saepuru ei sisaldaks kemikaale. Multšikihi paksusvõiks olla vähemalt 2,5-3 cm. Enne kasutamist peaks laskma seista vähemalt 2 aastat, kuna selle ajaga lagunevad saepurus sisalduvad taimede kasvu pidurdavad ühendid. Ei soovitata kasutada maasikakasvatuses, kuna kleepub marjade külge, halvendades sellega nende kvaliteeti.

Hein

Sobib hästi multšiks, kuid tuleks jälgida, et sellega ei tuleks liialt umbrohuseemneid kaasa.

Põhk, pilliroog, kõrkjad

Pilliroog ja kõrkjad on kiire kasvuga ning koguvad endasse hulgaliselt toitained. Põhumultši ei soovitata kasutada ka liigniiskel aastal, tekib hallitus ja taimed mädanevad. Põhu eluiga multšina on lühike- vaid üks aasta, kuna põhk laguneb kiiresti. Samuti võib olla keeruline leida, kedagi, kes mahepõhku müüks. Kõrrelistega kaetud pinnasest omastavad taimed eriti hästi lämmastikku.

“Roheline sõnnik”

ehk roheliste taimede niitmisjäätmed võib samuti kasutada multšimiseks. Seda võiks uuendada paar korda suve jooksul, kuid kindlasti enam mitte sügisel, sest roheliste taimede lagunemisel vabanev lämmastik segab taimi talveks valmistumisel.

Puulehed

Puulehti on multšimiseks lihtne hankida, kuid  kõdunevad kaua. Kindlasti ei tohiks multšida tamme- või kastanilehtedega, kuna need muudavad mulda happelisemaks(va kui tahad rododendroneid või mustikaid kasvatada). Lepalehed sisaldavad rohkem lämmastikku ning sobivad üldjuhul multšiks paremini.

Hästi lagunenud looduslik kompost

Kui seda tõesti nii palju on ning maa, mida multšida tahaks nii suur pole võib hästi lagunenud kompostiga terve aia ära katta. See hoiab niiskust ja toitained mullas ning muudab mulla struktuuri paremaks, kuna meelitab vihmausse ligi ning loob soodsama keskkonna teistele kasulikele mulla mikroorganismidele.

Hiirehernes haljasväetisena
Hiirehernes haljasväetisena

Elav multš ehk haljasväetis

Haljasväetis hoiab ära erosiooni, meelitab kasulikke putukaid ligi, parandab mulla struktuuri, lisab toitaineid ning vähendab umbrohtude vohamist. Näiteks liblilikõieliste hulka kuuluvad taimed (lutsern, ristik, lupiin, hiirehernes) on võimelised kasvu käigus õhust lämmastikku omistama ning selle taimedele sobilikku vormi sünteesima. Samuti rikastavad nad mulda , kui taim maha niita ning mulda kaevata. Nõnda on lämmastik tulevastele samal maalapil kasvama hakkavatele taimedele olemas. Loe lämmastikku siduvatest taimedest veel siit: Lämmastiku tähtsus taimedes

http://www.wikihow.com/Add-Nitrogen-to-Compost
http://www.garden.org/ediblelandscaping/?page=september_cover
http://articles.extension.org/pages/18572/buckwheat-for-cover-cropping-in-organic-farming
http://www.garden.org/ediblelandscaping/?page=september_cover
http://whatcom.wsu.edu/ag/compost/fundamentals/needs_carbon_nitrogen.htm
http://pnassar.blogspot.com.ee/2015/02/uurimus-multside-vaetiste-ja.html
http://pollupreili.blogspot.com.ee/2015_06_01_archive.html

Jaga