Keukenhof (hollandi k. köögiaed e. tarbeaed), mida tuntakse ka Garden of Europe (Euroopa aed) nime all, on üks maailma suurimaid lilleaedu. Keukenhofi veebilehe andmetel istutatakse 32 hektari suurusesse parki igal aastal umbes 7 miljonit lillesibulat. Umbes 100 aedniku on igal aastal vastutavad selle eest, et liivases ning lubjarikkas maapinnas kasvada armastavad sibullilled nagu nartsissid, hüatsindid, liiliad ja arvukaimalt tulbid maha istutatud saaksid. Pargis kasvab ka 2500 puud, mille hulgast leiab 85 eri liiki.
Slaidiesitlus fotodest asub siin.
Aed asub Amsterdamist mitte väga kaugel paikneva väikelinna Lisse lähedal. Keukenhof on tavaliselt avatud märtsi keskpaigast kuni mai keskpaigani. Soovitan sinna siiki minna aprilli keskel, kuna siis on tulpide õitsemise tippaeg, kuid kõik oleneb lõpuks ikkagi parasjagu valitsevast ilmast.
Keukenhof on rajatud ühe 15. sajandi kindluse aladele ning nimi Keukenhof tulebki sellest, et seal elanud Hainaut´ krahvinna Jacqueline kasutas seda ravimtaime- ja tarbeaiana. Pärast krahvinna surma võtsid paiga üle rikkad kaupmehed.
Alles 1949. aastal sai park oma tänapäevase vormi. Keukenhofist sai koht, kus nii Hollandi kui ka kogu Euroopa sibullillede kasvatajad saaksid näidata aretatud uudsemaid hübriidsorte.
Park koosneb kuuest inspiratsiooniaiast. Esindatud on erinevad aiastiilid, näiteks inglise maastikuaed oma vonklevate teerajakeste ning üllatavate aianurkadega. Ajaloolises aias saab näha veidi suletuma planeeringuga aeda, kus kasvab palju vanemaid tulbisorte. Loodusaiast leiab mitu põõsaste ja mitmeaastaste taimedega ümbritsetud veesilma, mille juures kasvab muidugi ka hulgaliselt sibullilli. Esindatud on ka loodusest inspireeritud Jaapani aed. Lisaks leiab aiast arvukalt erinevate kunstnike skulptuure. .
Külastasin Keukenhofi maikuus, mil rododendronid olid juba täisõites ning kevadlilled hakkasid esimesi kroonlehti langetama. Ilm oli kevadiselt soe, kuid tuuline, temperatuur jäi 20 °C kanti.
Vahepeal on tõesti tunne nagu see värvikirev ilu ei ole reaalne, kuid tuju tõstab see igatahes. Kui mõeldes tagamaadele, siis ilmselgelt kasutatakse selle aia ülalpidamiseks palju erinevaid resursse ja lisaained.
Ma arvan, et Keukenhof on park, kus võiks vähemalt korra käia, kuid kuna seal on tõesti nii palju sagimist, siis teist kords vist ei läheks sinna enam. Samas, seal oli võimalik leida ka privaatsemaid nurgakesi, kus aia ilu nautida. 🙂
