Plaanisime juba tükk aega lähimasse vihmametsa minna, aga kuidagi ei jõudnud sinna ning ilm ei olnud ka väga soosiv. Paduvihmaga ei oleks mööda mudaseid kaljusid üldse vahva ronida, erite veel ühe peaaegu pooleaastasega. Lõpuks ikkagi juhtus ka nädalavahetusel veidi parem ilm olema.

Vihma tibutas ning vahepeal paistis isegi päikest. Ilmaennustuses oli kirjas, et lund võib ka tulla ning igaks juhuks panime soojalt riidesse, sest mägedes peaks ju külmem olema. Reaalsus oli aga hoopis midagi muud. Kui Gwenffrwd-Dinas´esse jõudsime jätsime pooled riided autosse, sest seal oli 6 kraadi sooja. Seega soojem kui all orus!  Mõnus matkamise ilm. Mäed ise väga kõrged tegelikult ei ole ka – ca 500 m tipud. Põhja-Walesis Snowdonia rahvuspargis on palju kõrgemad.

Untitledkoobas.jpg

Kuna Niale siiani on looduses käia meeldinud siis loodsime, et ka selgi korrale ei tule tal pettuda. Matkarada algas väikese oja äärest, mis suubus suuremasse kärestikulisse jõkke, mille kohin meid peaaegu terve matka ajal saatis. Tal oli põnev vahutavat vett vaadata ning uinutavat müha kuulata. Laps jäi kõhukotis üsna kiirelt magama.

Untitledweb.jpg

Keldi vihmametsad on erilised mitmekülgsete salmalde ja samblike poolest. Seda metsa hooldatakse pidevalt ning invasiivsed taimed püütakse eemal hoida. Rododendronid on siin suureks nuhtluseks ning seda kasvab siin kõikjal võsana, mis varjutab metsaalused ja ei lase teistel kohalikel liikidel kasvada. Selles keldi vihmametsas püütaksegi taasluua aastasadu tagasi siinset põlismaastikku, kuigi selle tagasi toomine võtab arvatavasti veel paarsada aastat aega.

Niisketel samblikega kaetud kaljudel oli koos lapsega veidi keeruline ronida, aga õnneks olid kõige raskemini läbitavatesse kohtadesse paigaldatud korralikud tsingist käsipuud. Kõik mis puidust laguneb siin niiskuses ju väga kiiresti ära ning muutub üli libedaks.

Kaljusid pidi ei tulnudki kaua ronida, sest 2/3 teekonnast moodustas tavaline metsarada. Suurem osa selles metsas kasvavatest puudest pidavat tammed olema ning maas on tõepoolest poolkõdunenud lehti näha. Kevadel uduvihmaga peaks kindlasti tagasi tulema, sest roheluses näeb see paik kindlasti veel ilusam välja.

Teisi matkajaid me seal ei näinud. Ainult paar metsa sööma tulnud lammast kepsles rohumaa poole ning ka kaljudel nägime paari lammast, kes meid üsna lähedalt ja  kartmatult silmitsesid, sest kose müha tõttu nad vist ei kuulnud meie tulekut. Sellel looduskaitsealal saab korra end tsivilisatsioonist välja lülitada, kuid lammaste eest ei ole Walesis vist mitte kuskil pääsu.

Untitled2moss.jpg

Keldi vihmametsades on hästi palju erinevaid, mõned neist ka ohustatud, samblaid ja samblike. Üldiselt meenutab selline maastik mulle Hiiumaa Kõpu poolsaart, mis on ka aastaläbi suhteliselt soe ja niiske. Ideaalne kliima sammalde ja samblike jaoks. Samuti oli tolles vihmametsas üsna palju linde. Paljud linnud Baltikumist ja Skandinaaviast tulevad muideks talveks Briti saartele, sest siin on soe ning toidupuudust neil enamasti karta pole. Arvan, et Wales meeldib neile eriti, sest Briti pensionärid, kes siia vanaduspõlve veetma on tulnud linnutoiduga ei koonerda. Aasta läbi on söögimajad teri täis, mis ei olegi siinses kontekstis nii vale, sest monokultuursetel heinamaadel ei kasvagi eriti midagi söödavat. Neid väetatakse nii palju, et seal ainult paar kiirelt kasvavat kõrrelist kasvada saaksid.

Jaga