Hoolimata sellest, et taimed elusolendite hulka kuuluvad peetakse neid ikkagi üsna madalateks olenditeks. Juba Charles Darwin oletas, et taimed on enamat, kui lihtsalt instinktidele alluvateks „biomehhaanilisteks“ objektideks. Viimasel dekaadil on ilmunud palju uurimusi, mis tõestavad vastupidist. Neil ei ole tõepoolest “aju” ega keskseid organeid, sellisel kujul nagu imetajatel, kuid ilmselgelt lahendavad nad kogu aeg edukalt keerulisi probleeme, sest muidu ei moodustaks nad nii suure osa planeedi biomassist. Näiliselt liikumatud taimede, kes süsteemse kärgteadvuse kaudu informatsiooni jagavad ei saa kuidagi ebaintelligentseteks pidada.
TARGAD TAIMED
Taimede “meeled”
Inimesed ja taimed pole sugugi nii erinevad, kui arvatakse. Kuigi taimedel puudub aju, on nende nö koordineerimiskeskus jagatud laiali igasse rakku. Kui inimestel on olemas immuunsüsteem, siis taimedel kandub immuunsus üle meioosis resistentsete geenide näol, mis koosnevad mitmetest korduvatest järjestustest. See tekitabki uusi alleele, mis annab lisaresistentust haiguste ja kahjurite suhtes.
Rohevägi
Viriditas on tema arvates võluvägi, mille toel toimib terve universum koos looduse, loomade, taimede, mineraalide ja inimesega. Rohelise leegi üles leidmine ning elus hoidmine on üldise tervenemise ja positiivse arengu käivitavaks jõuks.
Aiandusteemalised filmid
Taimedega seotud filme otsides siis tulevad kõigepealt igasugused killer-taimedega seotu mängufilmid ning neid siin listis pole. Alljärgnev ei ole mingite kriteeriumite alusel pingeritta pandud ning kindlasti pole nimekiri siinsetest dokumentaalidest ja mängu -ning animafilmidest lõplik
Kevadised õitsejad
Esimesed kevadekuulutajad ehk kevadõite värviline maailm. Esimesed krookused hakkavad juba ära õitsema ning elegantsed võrkiirised sirutavad end päikese poole.
Viiteid taimede intelligentsusest
Maatriks vaatab seekord taimede maailma. Kas taimedes on nii palju väge, et nad võiksid vähihaiguse võita? Või aidata elu pöördehetkedel õiget rada valida? “Taimedes on mitmesugused signaalid, nii maa-alused kui ka maapealsed signaalid,” rääkis taimefüsioloog Ülo Niinemets, “juured on omavahel kontaktis, siis hakkavad nad eritama mitmesuguseid ühendeid.” On teada, et taimed suhtlevad omavahel, olgu selleks siis …
Metsainternenetist ja seente abil taimede väetamisest
Looduses on vähe paiku, kus kedagi ei kasva ega ela. Mets on oma läbipõimunud suhete tõttu tervik. Me näeme ainult taimede maapealset osa kuid mullas on peidus taime suurim osa taimest, juurevõrgustik. Keerulist võrgustikku, mida mükoriisaks nimetatakse võib kutsuda ka “metsainternetiks” (Wood Wide Web).