Olen siinses väikeses poolvarjulises niiskes ajas toimetanud kauem kui aasta aega. Vaata siinsetest videotest, mis on õnnestunud ning mis mitte. Varjulises aias olen hakanud kastma hommikuti, sest siis on aias vähem nälkjaid ja tigusid. Eelmisel aastal tegin seda peamiselt õhtul, ning siis söödi paljud taimed tigude ja nälkjate poolt ära.
Kevaditi võib tihti ette tulla pikka põuaperioodi ning just siis kui taimed on väga noored on nad kuivuse suhtes eriti tundlikud. Mõnel aastal venib see periood isegi pikemaks kui kuu aega. See kestab terve suvi. See biodünaamiline vedelik peaks aitama taimedel põuaga toime tulla.
Taimekasvatusega tegeledes on peaaegu kohustuslik omada kuuendat meelt või vähemalt veidikenegi selget intuitsiooni teadmaks, millal on kõige õigem hetk seemned mulda panna, puid lõigata või kartulit võtta.
Hugelpeenra rajamine on üsna suur töö, mis tasub oma vaeva ära alles paari aasta pärast. Rajasime selle peenra aastal 2016. ning alles eelmisel aastal hakkas ta reaalselt vilja kandma ning tööd oli vähem.
Õues olemine iseenesest on lapsele sensoorne tegevus, sest ümberringi toimub alati midagi, eriti looduses. Tuues aeda taimed, mis on lapse kõrgusel ja kättesaadavad ning mitte mürgised on võimalik palju põnevat õppida. Selleks ei ole vaja palju materjale ega kopsakat eelarvet.
Kuna võilille aeg on käes otsustasin teha võilille siirupit. Võilill on nii mitmekülgne taim ning siirup onvaid üks paljudest võimalustest võilille köögis ära kasutada.
Arvatavasti teavad kõik, kes on ise tööandjad kui keeruline on põllumajandus ettevõttesse töölisi leida. Tööka inimese leidmine, kes suudab erinevaid töid farmis võrdselt hästi teha on praktiliselt võimatu. Vähemalt Walesis on see nii ning arvatavasti Eestis üsna sarnane. See pole kuidagi seotud koroonaviiruse puhanguga. Kogu aeg on siin selline tendents olnud, et töölisi on raske leida.
Kui sul oa aeda ei ole või tahad kiiremini rediseid kasvatada, külva nad potti kasvama ning aseta aknalauale. Kõlab ju lihtsalt. Ja ongi.
Kas oled kunagi kokku lugenud, mitu kilo sibulat või kartulit sa aastas sööd? Selle järgi saab arvestada, kui palju maad peaks olema, et seda kõike endale ise kasvatada. Statistikaameti andmetel söövad Eestlased ligikaudu 70 kg kartulit aastas.
