Seemnete leotamine, enne nende külvamist aknalauale lillepotti või otse peenrale, kiirendab tunduvalt nende idanemist, kuid pole imtingimata vajalik. Ka õigete ilmastikutingimuste ajal  külvamine on piisavalt hea, et seemnete edukalt idanema hakkaksid.

Seemned on looduse poolt nii disainitud, et pisike seemneke peab igasugustele ilmastikutingimustele vastu pidama. Külm, kuum, vesi, kuivus ning samuti imetajate happeline seedetrakt ei muuda üht seemet idanemisvõimetuks. Mõned seemned sisaldavad idanemist pidurdavaid kemikaale(nt. Abstsiishapet),  mis on ette nähtud selleks, et seeme puuvilja sees idanema ei hakkaks. Need ained peavad seemnest enne vihmaga uhutud saama, et seeme mullas kasvama läheks.

Leotamine ei ole ilmtingimata vajalik, eriti väiksemate õhukese kestaga seemnete puhul. Suuremate seemnete leotamine enne külvamist lõhub taime loomuliku kaitsekatte seemnekesta ning idu saab niiskuse mõjul lihtsalt kiiremini arenema hakata.

Ühe õpetuse kohaselt tuleks kallata anumasse sooja vett ning panna seemned sinna sisse 12-24 tunniks ligunema. Pärast selle aja möödumist võta pinsettidega põhja vajunud seemned välja ning külva kohe mulda. Veetopsikestest on seemneid kõige parem välja tõsta ning kasvukohta panna tikuga.

Soovitatakse ka meetodit, mis püüab veidi jäljendada imetajate seedesüsteemi happelist keskkonda. Selleks kasutatakse leotusvedelikuna kerget teetõmmist, kohvi või mõnda muud, näiteks puutuha-vee segu. Need lahused pole siiski ülimalt vajalikud, tavalisest veest piisab ka.

Mõned suuremad ning kõvema kestaga seemned nagu herned, oad, mais, kõrvitsad võib isegi enne leotamist skarifitseerida ehk neile väiksed sisselõiked teha või muul viisil seemne väliskesta vigastada. Seemneid saab skarifitseerida liivapaberiga, kergelt muljuda või noaga väikesed sälgud sisse teha.

Seemned, mis looduslikult pärinevad aladelt, kus temperatuur langeb alla viie soojakraadi idanevad kõige paremini pärast niiskes, jahedas ja pimedas kohas olemist.

Põldkännaku(Valerisnella locusta L.) seemned

Looduses loob talv seemnetele sellised tingimused piisavalt pikk talv. Pärast külmas ja niiskes veedetud periood on seemnekestad pehmenenud ning kevadine soojus ja niiskus paneb nad kiirelt idanema.

Loe siit edasi kuidas seemnete karastamise ehk stratifitseerimise protsess täpselt käib.

Nagu mainitud ei ole see kõik ilmtingimata vajalik. Seemned lähevad peenras ka varem või hiljem idanema. Kellele meeldib, aga väikeste, kuid võimsate elu allikatega tegeleda ja lähemalt tuttavaks saada, on see vägagi nauditav tegevus. 🙂