Ühes väikeses Raplamaa külas elab mees nimega Manfred, kellele külla sõites paistab juba kaugelt silma tema kodu ümber kasvav metsasalu. Rohetav puudeviirg, moodustab    kontrastiks hiiglaslikule laudakompleksile ja lagedatele karjamaadele just kui omaette saare. Metsatukale lähemale jõudes tervitavad meid kõigepealt mõlemal pool sissekäiku kasvavad noored jalakad ning seejärel hakkavad järjest silma mitmed teised puud, mida Eestis  just väga tihti kasvamas ei leia nagu siberi seedermänd (Pinus sibiraca) ja punane tamm (Quercus rubra).

seedrid.jpg
Esimesi vilju kandev siberi seedermänd

Enamus maja ümber kasvavaist 700st puust ja põõsast (üle 25 liigi) on Manfred ise nende 20 aasta jooksul, mis ta Eestis elanud on, istutanud.

Kui orgaaniliste jäätmete komposteerimise teemalist doktoritööd kaitsnud ning Šveitsis sel alal ka mitmeid aastaid töötanud sakslane esimest korda Eestisse tuli, võlus teda siinne puutumata loodus ning rahu, mida tiheasustusega keskeuroopas nii lihtne enam leida pole.

“Liigirikkus on metsa istutades väga oluline. Kahju on vaadata lageraiete suurenemise tendentsi Eestis ja arusaamatuna näib mulle  ka see, et raiesmikele uut metsa rajades istutatakse sinna vähe erinevaid puuliike võrreldes põlismetsaga, mis enne samas paigas kasvas.”

puudmanfre.jpgKõigepealt tutvustab Manfred meile oma aia kõige nooremaid puid-ja põõsaid. Harilik viirpuu (Crataegus rhipidophylla), harilik robiinia( Robinia pseudoacacia) ja Laukapuu (Prunus spinosa). Ta istutab  eelkõige lehtpuid, kuna need pakuvad lindudele ja putukatele paremaid elutingimusi kui okaspuud. Samas kaitsevad okaspuud maja talvel paremini tuulte eest. Istikuid on Manfred saanud nii puukoolidest, tuttavate käest, kui ka ise seemnest kasvatanud.

Kenasti lõigatud õunapuud on vilju täis, kuigi Manfred mainib, et kahjuks ei ole tal veel nii palju talveõunasorte, mille viljad keldris pikalt üle talve säiliksid. Sõstrapõõsa on  marjade all lookas, kuid mustal leedril (Sambucus nigra), mille marjadest maitsvaid mahlu-ja hoidiseid valmistatakse on alles esimesed viljad valmimas.  

Mitmeotstarbeline kasvuhoone

Astume sisse kõrvalmaja külge ehitatud kõrgesse kasvuhoonesse,

Brombeeren.jpg
Aedmurakad ehk pamplid

kus paar aastat tagasi istutatud virsikupuud on juba suureks kasvanud ning pehmeid roosakasbeežide viljade all lookas. Puude all kasvatab Manfred kõrvitsaid, mille suured lehed pinnase niiskusekadu vähendavad. Mööda majaseina ronivad erivärvilised viinamarjad, mis kahjuks veel maitsmiseks valmis ei olnud. Teises kasvuhoone otsas kasvavad pandud magusad, kuid väga okkaliste väätidega aedmurakad ehk pamplid.

Manfred osutab ülesse ja sõnab: “Kuumas kasvuhoone laes saab sügisel kuivatada puuvilju ning uste läheduses oleval tühjal alal saab näiteks aiapidusid korraldada. Samuti toimib hele kasvuhoonesein väljaspool peeglina ning õue peagi rajatavale köögiviljaajale jõuab rohkem valgust. Sel ehitisel on läbimõeldult planeerides tõepoolest palju funktsioone.”

Kompost ja mikroorganismid

Seame sammud kompostikastide suunas, mis on võib-olla üks kõige tähtsamaid kohti siin maalapil üldse. Kõige pealt näitab Manfred meile sealsamas lähedal kasvavaid jalakaid,

Viljad.jpg
Virsikupuud, mille all kasvavad pinnase niiskusetasakaalu hoidmiseks kõrvitsad.

kes näevad oma vanuse kohta tõepoolest tublisti suuremad välja. 

“Noorte puude süstemaatiline kompostiga multšimine on väga oluline.“  rõhutab Manfred.

Tuleks aga meeles pidada, et komposti peamine olulisus ei peitu neis toitainetes, mida ta sisaldab. Ekslikult arvatakse, et kompost on kõigest väetis. Õigesti fermenteerunud kompost loob puudele mikroorganismide ja mükoriisa ehk seenjuure abil toiduvõrgustiku, aidates taimejuurtel suurema ala pealt resursse hankida. Bioloogiliselt aktiivne muld on õhulisema tekstuuriga, mida on taimejuurtel seetõttu hõlpsam läbida. 

Jätkusuutlik eluviis

“Talu majandamine on orienteeritud looduslähedasele maaviljelusele ja toimib masinateta. Samm-sammult kasvab omavarustatus puu- ja köögiviljadega. Maa viljakuse parendamiseks kasutan puutuhka ja
komposti oma majapidamisest.”

Maja küljes on kaks suurt veepaaki, millesse kogunev vesi leiab kõikjal majapidamises kui ka aia kastmisel kasutust.  Samuti loodab Manfred tulevikus katusele ka päikesepaneelid installeerida.  

metsikaed1

Aastaid kestnud võitlus suurpiimafarmiga, mille maad ümbritsevad nn rohelist saarekest, kus Manfed elab, on jõudnud selleni, et kohaliku põhjavee kvaliteeti ohustav loomaväljaheidete laialilaotamine toimub Manfredi kodust nüüd küll natukene kaugemal, kuigi, ei või iial teada, millal see sadu tonne vedelsõnnikut keskkonda lekib.

“Palju tõhusam ning keskkonnasäästlikum viis oleks loomaväljaheiteid komposteerida. “ leiab Manfred, kes muuhulgas ka Tallinna loomaiale komposteerimissüsteemi luua aitas.

Mis saab edasi?

Pikemas perspektiivis võiks talust saada koolituskoht,viinamarjad (2) kus vastutustundlikud inimesed saaksid õppida maaviljakuse väärtust harmoonilise eluhoiaku kaudu.

Manfred on huvitatud mõttekaaslaste leidmisest ning pikemaajalisest koostööst. Need, kelles tärkas huvi peaksid vastama enamustele järgmistest eeldustest:

  • Rõõm looduslähedasest aiandusest

  • Käeline kogemus ja osavus

  • Vastupidavus füüsiliseks tööks

  • Tervistedendava toitumise põhimõtete järgimine

  • Tagasihoidlikud materiaalsed vajadused

  • Ausus, hoolikus ja usaldusväärsus

Ja siit saab alla laadida faili, kus on veel infot ja fotosid. (KLIKI SIIA)

Kel tekkis huvi, kirjutage Manfredile või meile! proosamanfred (at) gmail.com