Lisaks kaunile välimusele ja vastupidavusele leidub sibullilledel mitmeid teisigi eeliseid, miks just neid enam oma aeda tuua. Peamine põhjus peitub selles, et need võivad kasvada väga erinevates kasvukohtades – peenardes, murus, põõsaste all, pottides ja rõdul.

Lillede erinev kasvukuju, õie vorm ja värv annab võimaluse nende kombineerimiseks püsikute ja suvelilledega. Samuti varjavad mitme- või üheaastased lilled ära sibullillede ära kuivanud lehestiku. Ka kiviktaimlasse passivad hästi sibullilled koos pinnakattetaimede või hõredamalt pinda katvate padjanditega.

Selliste taimede juurestik on pinnapealne ja vajab vähem ruumi, seetõttu ei pea need sibullilledega konkureerima. Krookused ja lumikellukesed kasvavad ka murus hästi, kuid sealjuures niidetakse muru madalalt alles pärast lehtede kolletumist. Eriti otstarbekas on kasvatada sibullilli lehtpuude- ja põõsaste läheduses, sest teineteist nad ei varjuta, küll, aga kaitsevad sügisel langenud lehed talvekülmade eest. Kuigi leidub nii kevadisi, suviseid kui ka sügisesi õitsejaid, siis keskendun siin kevadel õitsvatele sibullilledele.

Enne peenra rajamist

  • Vastavalt sibullillede õitseajale (õitsemine kestab keskmiselt kaks nädalat), taimede kokkusobivusele ja rühmitamisele koostatakse aiaplaan.
  • Poes valitakse vaid need sibulad, millel puuduvad vigastused, mädanikud ja hallitus ning mis pole liiga väikesed.

Kasvukoht

  • Sibullillede peenra rajamisel puhastatakse maa umbrohtudest.
  • Enamasti ei talu sibullilled liigniiskust, kuid vajavad vett hästi läbilaskvat, kerget ja parasniisket mulda.
  • Kuigi mitmed liigid on Eesti tingimuste talvekindlad, siis nt: gladioolid ja daaliad kaevatakse sügisel välja ja säilitatakse kuivas hoiuruumis.

Istutamine

  • Külmaõrnad sibullilled ja külmakindlad talikasvulised sibullilled (risoomiga laugud, mõned liiliad) istutatakse kevadel.
  • Külmakindlad sibullilled istutatakse sügisel, sest sel juhul ei jää taimed mitmeks aastaks põdema.
  • Istutussügavus sõltub mullast, aga ka taimede kasvu ja arengu reguleerimise vajadusest. Kui üldiselt istutatakse sibulad läbimõõdust kolm korda sügavamale, siis kergete muldade puhul istutatakse veel sügavamale, raskel mullal vastupidi. Kui tavalisest pinnasele lähedasema istutuse korral tekib õisi vähe, siis sügavam istutus tagab suuremad ja tugevamad õied.

Hooldus

  • Kergel mullal on vajalik nii kastmine kui ka väetamine, parasniiskel mullal mitte. Vesilahusega väetatakse kevadel kuni kolm korda ning sügisel kasutatakse aeglaselt lahustuvaid fosforväetisi.
  • Vajalik on ka umbrohutõrje, lihtne meetod on multši kasutamine.
  • Kui vaja, siis tehakse kataimekaitset kahjurite eest.
  • Väga oluline on eemaldada viljad õigel ajal, sest isekülvi teel tekkiv järglaskond ei ole sordiehtne.
  • Sõltuvalt vegetatiivse paljunemise kiirusest jagatakse sibullilli. Tulp vajab lausa igal aastal välja kaevamist ja jagamist.

  1. Kevadmagun Sanguinaria canadensis – nõrgalt happeline niiske muld, eelistab poolvarju või varju, kuid talub ka päikesepaistet.
  2. Harilik koerahammas Erythronium dens-canis – poolvarjuline kasvukoht, parasniiske muld, sibulad ei talu suvel mulla läbikuivamist, ülikiire paljunemise tõttu ei pruugi enam õitseda.
  3. Forbesi kirgaslill Chionodoxa forbesii – vähenõudlik, eelistab viljakat, parasniisket mulda poolvarjus, kuid talub ka päikesepaistet.
  4. Kirgassilla x Chinoscilla alleini – vähenõudlik, kasvab päikeselisel kasvukohal ja ka varjus.
  5. Suureõieline kolmiklill Trillium grandiflorum – poolvarjuline kuni varjuline kasvukoht, huumusküllane, happeline.
  6. Mäestiklauk Allium oreophilum, sün. A. ostrwskianum – päikeseline kasvukoht, puhkuse ajal peab muld kuiv olema.
  7. Kaar-linnupiim Ornithogalum aruatum – vähenõudlik, vastupidav, täispäikseline kasvukoht, parasniiske muld.
  8. Harilik lõokannus Corydalis solida, sün. C. halleri – talub põuda, poolvarjuline parasniiske kasvukoht, neutraalne kuni nõrgalt happeline muld.
  9. Kolmeemakane merendera Merendera trigyna – vähenõudlik, päikeseliseline kasvukoht, vett hästi läbilaskev, parasniiske mudl, pärast pealsete kuivamist vajab soojust ja kuivust.
  10. Kamtšatka püvilill Fritillaria camschatcensis, sün. Lilium camschatcense – poolvari, vajab niisket mulda.

Allikad:

  • Savisaar, S. (2007). 100 sibullille. Tallinn: Ajakirjade kirjastus. 131 lk.
  • Berger, F. M. (2016). Taskuatlas: sibullilled. Tallinn: Varrak. 126 lk.