Liblikõielised on suuruselt kolmas sugukond (peale korvõielisi ja käpalisi), maailmas on ca 19 000 liiki. Siia kuuluvad peamiselt üheaastased rohttaimed, kuid ka põõsad ja puud.

Liblikõielised on majandusliku tähtsusega toidutaimede seas kõrreliste järel teisel kohal, siia kuuluvad hernes (Pisum), uba (Phaseolus),sojauba (Glycine), lääts (Leus), maapähkel (Arachis). Kuulus on lagritsapõõsas ehk magusjuur (Glycyrrhiza glabra), mille juurtest saadakse farmaatsias ja kondiitritööstuses kasutatavat lagritsat. Viimastel aastatel püütakse üha rohkem leida viise loomsete valgu vähendamiseks(samuti soja vältimiseks) inimeste toidulaual. Üheks alternatiiviks on lupiinid, kuna lupiiniproteiin on üsna neutraalse maitse ning sobiva tekstuuriga, on sellest võimalik seda kasutada väga erinevate toiduainete tootmiseks.

Loe veel, miks lämmastik oluline on: Lämmastiku tähtsus taimedes ja selle ringe

Lupiinid ehk hundiuba(Lupinus)

Umbes 80 % maa atmosfäärist koosneb lämmastikust(N2), mis on aga kahjuks sellisel kujul elusorganismidele kättesaadamatu. Taimed, loomad ja mikroorganismid saavad, aga saavad kasutada ammoniaaki(NH3), mis on üks lämmastiku vormidest. Kõik elusorganismid kasutavad ammoniaaki, et toota aminohappeid, proteiine, nukleiinhappeid ning teisi lämmastikku sisaldavaid komponente.

Bioloogiline lämmastikusidumine on protsess mille käigus muudetakse inertne lämmastik(N2) taimedele kättesaadavaks ammoniaagiks(NH3).

Liblikõielised taimed on lämmastikku siduvate bakteritega (Rhizobium) sümbioosis kasvades võimelised kasutama mullas leiduvat vaba õhuämmastikku. Igal liblikõielisel on liigiomane mügarbakter. Mügarbakterid moodustavad juuremügaraid ainult Papilionaceae sugukonna taimede juurtel. Liblikõielised seetõttu kasvada ka toitainevaesel pinnasel. Teised taimed, kes mügarbakteritega sümbioosis ei ela saavad kasu siis, kui näiteks haljasväetisena kasvatatud liblikõielised surevad ning lagunedes lämmasikuga keskkonda rikastavad. Samuti saavad teised taimed kasu siis, kui liblikõielised nende läheduses kasvavad. Segaviljeluses(Loe siit) soovitatakse liblikõielisi kasutada seltsilistaimena eriti lämmastikunõudlike taimede puhul nagu salat, spinat, kapsas jne.

Mügarad peaksid olema roosakad, mitte rohelised, sest siis on tegemist bakterite aktiivsema vormiga ning lämmastikusidumine on intensiivsem.

Liblikõieleistest heintaimedest kuuluvad siia

  • nõiahammas (Lotus)
  • lutsern ehk alfaalfa (Medicago) (seotud lämmastiku hulk keskmis. 300 kg/ha)
  • ristik(Trifolium) (150 kg/ha)
  • hernes(Pisum) (50 – 60 kg/ha)
  • uba(Phaseolus) (50 – 60 kg/ha)
  • lääts (Leus)(50 – 60 kg/ha)
  • mesikas(Melilotus) (247 kg/ha)
  • lupiin (Lupinus) (150 kg/ha)

Eestis kasvavad neist looduslikult ristik, nõiahammas, lupiin, mesikas ning samuti ka hiirehernes.

Samuti on seovad tõhusalt lämmastikku mitmed looduslikult kasvavad puu ja-põõsaliigid.

Punane lepp (Alnus rubra) ei vaja kasvamiseks väga niisket pinnast ning talub varjus kasvamist. Lämmastikku umbes 150 kg/ha.

Läätspuu (Caragana) kasvab 2-6 m kõrguseks põõsaks. Eesti kliimas kasvavad suur läätspuu(Caragana arborescens) ja väikeselehine läätspuu (Caragana aurantiaca). Lämmastikku umbes 40-70 kg/ha kohta.  Lisaks sellele onläätspuu viljad on söödavad ning põõsas sobib hästi hekitaimena tuulekaitseks, hoida ära erosiooni, meelitada lõhnavate kollaste õitega ligi kasulike putukaid. Talub hästi põuda.

Ahtaleheline hõbepuu ehk vene oliivipuu(Elaeagnus angustfolia) võib kasvada 3–4 m kõrguseks väikeseks puuks, enamasti jääb meil aga paari meetri kõrguseks põõsaks, mis annab rikkalikult juurevõsu ja levib kiiresti. Hõbepuu on vähenõudlik ja talub kärpimist ning kasvab ka liivasemal maal hästi.

Allikad:
http://mikroobidringetes.weebly.com/muumlgarbakterid.html
https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/24918/liblikielised_vi_kaunviljalised_fabaceae.html
http://permaculturenews.org/2015/12/28/3-nitrogen-fixing-trees-for-snowy-regions/
http://www.perennialsolutions.org/all-nitrogen-fixers-are-not-created-equal
https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4tspuu
https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/317
http://aces.nmsu.edu/pubs/_a/A129/
http://permaculturenews.org/2015/12/28/3-nitrogen-fixing-trees-for-snowy-regions/
http://www.deutscher-zukunftspreis.de/de/nominierte/2014/team-3