Edela-Saksamaal Rheinland-Pfalz´i maakonnas ulatub aiandusfestivalide traditsioon juba 50 aasta taha. Nimelt toimus seal 1949 aastal Saksamaa esimene pärastsõjaaegne aiandusfestival. Festivalid toimuvad iga paari aasta tagant ning iga kord erinevas linnas. Landau aiandusfestival (Landau Landesgartenschau)  avati 17.aprillil 2015 ning kestis kuni 18.oktoobrini 2015.

Aiakunsti suurüritus on tavaliselt linna arengu kiirendavaks jõuks, kuna mitmete uute hoonete ehitamine ning mitmekülgse haljastuse rajamine muudab paiga üldpilti jäädavalt. Kunagise sõjaväeosa maale loodi seekordse ürituse jaoks 4000 ruutmeetrit peenramaad ning istutati umbes 1000 puud. Kuus kuud kestnud Mess leidis aset 27 hektari suurusel maalala.

Mitmekülgsed daaliad
Mitmekülgsed daaliad

Festivalil olid esindatud pea kõik erinevad aiandusvaldkonnad alustades sadadest ilutaimesortidest ning lõpetades kõrgpeenarde ja ravimtaime aedadega. Ma külastasin festivali ühel palaval augustikuupäeval.

Kõige arvukamalt olid festivalil esindatud daaliad, mida oli seal tõepoolest vähemalt 100 erinevat sorti. Kõiki ei oleks kindlasti pildistada jõudnud, kuna lille-labürindis käis tihe sagimine ning vahepeal oli endalgi tunne nagu lendaks kiirelt õielt-õiele nagu mesilane.

Siseruumides kasvasid ka erinevad lilled. Värvilised kujundused olid vahvad ja huvitavalt üles seatud, kuigi minu meeles olid õied ise juba piisavalt värviküllased.

Aiailm oli suurepärane, kuid selles kuumuses ringi jalutamine ei olnud kerge. Ma oleksin tahtnud rohkem pinke või istumispaiku näha, kuigi muru peal oli ka hea jalgu puhata.

Inimesi oli tõesti palju, kuid kuskil väga pikkades järjeekordades trügima ei pidanud ning enamus pilte oli siiski võimalik klõpsida ilma taustaturistideta:)

Landau aiandusfestival on tõesti suurel alal ning soovitan minna sinna hommikul nii vara kui võimalik, kui tahta see põhjalikult kiirustamata enne õhtut läbi käia. Ilmselgelt leiab sealt ka mitmeid toitlustuskohti, toimuvad kontserdid ja muud üritused ning lastele on palju vahvaid atraktsioone. Üks ägedamaid oli kiigega töötav veesüliti, mis ka täiskasvanutele meeldis, kuna õues oli tõesti väga palav.

Kui aus olla, siis teist korda ma sellisele festivalile ei läheks. Üritus oli tõepoolest suurejooneliselt üles ehitatud ning huvitavaid nurki ja elemente leidus siin ja seal. Tahaksin ise siiski näha veidi rohkem alternatiivsematele ja jätkusuutlikumatele printsiipidele üles ehitatud aedu.

Kui keegi oskab öelda, mis pildil olevate taimede nimed on, siis võib julgesti kommentaaridesse kirjutada. 🙂