Soovime, et meie linnad oleksid rohelisemad ning inimsõbralikumad paigad, seega linnaplaneerimisele kaasa rääkides, rõdudele, terassidele, tühermaadele (söödavaid) taimi istutades astumegi sammukese selles suunas.

Olen külastanud mitmetes linnadesse rajatud kogukonnaaedu ning igaüks neist on mind inspireerinud nägema linnu teistsugusena, nii nagu tuleviku linnad võiksid välja näha.

Das Forat de la Vergonya (“häbi auk” kat. )- just sellise nimega hakkasid kohalikud Hispaanias, Barcelonas La Ribera piirkonnas  kutsuma üht platsi, kuhu linnavõimud planeerisid maaalust parklat ja luksuskortereid ilma, et oleksid projekti piirkonna elanikke kaasanud. Sellele järgnesid protestiaktsioonid, kuna ehitustegevus tähendanuks paljude põliselanike kodude hävitamist ning äärelinnadesse elama saatmist. Pärast mitu aastat kestnud läbirääkimisi õnnestus kohalikel plats ikkagi kogukonna käsutusse saada, kuhu rajati  L’Hortet del Forat (“augu aed” kat.) nimeline tarbeaed. Samuti istutasid kohalikud platsile puid, ehitasid mänguväljaku, istumiskohad, mis kõik loovad ruumi  kogukonna vaimu üleval hoidmiseks.

Kanadas, BC-s haldab Shifting Growth´i nimeline organisatsioon ajutisi linnaaedu, mis rajatakse enne arendustegevust kasutuna seisvatele erakätes olevatele maalappidele. Inimestel on võimalik sinna läbi organisatsiooni kasvukaste rentida ja siis seal omale toitu või lilli kasvatada. See seletab ka asjaolu, miks need aiad natukene tühjad ja  “nurgelised” näivad. Sellegipoolest annab see kõigi soovjatele võimaluse värskes õhus olles õppida ise toitu kasvatama.

Saksamaal Rhein´i jõe kaldal asuva väikelinna Andernach´ projekt “Söödav linn – korjamine lubatud” on tunnustatud mitmete auhindadega ning muutnud igavad murulapid, kus enne võis näha silte “murul käimine keelatud”, paikadeks, kus taimi tundma õppida ning söögikraami korjata. Kunagisest luuderohuga kaetud lossist on saanud linnapermakultuuri keskus. Siin on üks lühike videoklipp aiast.

Tarbetaimede ning viljapuude kasvatamine linnaruumis loob teadmisi tervislikumast mahedast toitumisest ning aitab loomulikku looduskeskkonda ja elurütmi  betoondžunglisse tagasi tuua. Oluline on ka kultuurtaimede mitmekesisuse edendamine, ning seega kasutatakse võimalikult palju kohalikke sorte. Avalikke aedu hooldavad pikkaajalised töötud ning vabatahtlikud.

Külastasin linna veebruaris ning seega väga palju rohelist pildile ei jäänud, kuid üht-teist kasvas seal siiski.

Tartus asuv hubase atmosfääriga Vaksali kogukonnaed alustas tegevust käesoleval aastal. Seal on nii kõrg- kui ka vertikaalpeenraid ning samuti kasvavad mõned taimed kottides. Aias korraldatakse ka temaatilisi õpitubasid ning ka muid üritisi. Kasvuhooned, peenrad, pitsaahi ning lava on  peamiselt valmistatud taaskasutatud materjalidest ning mitmel pool on toredate värviliste peenrakaunistustega vaeva nähtud:)

Endine Vaksali Aed Tartus juulis 2016

GallusGarten on rajatud ühe Saksamaal, Frankfurt(Am Main)is asuva põlvkondade maja juurde ning on järjekordne näide sellest, kuidas linna tükike loodust tagasitoodud on.   Kuna aed asub üsna tiheasustatud ning piirkonnas ehitati peenrad veidi kõrgemad, et need koertele ette ei jääks ning inimesed liialt kummardades oma selgu ei koormaks. Külastasin aeda augustikuus, ajal, mil köik mühinal kasvas.

Frankfurter Garten asub Saksamaal, Frankfurt(Am Main)is kiviviske kaugusel Euroopa keskpangast, rajoonis, mis kunagi(enne keskpanga ehitust) teati kui kahtlase kuulsusega linnaosa. Frankfurdi esimene kogukonnaaed on tegutsenud 2013. aastast ning on muutnud kohaliku elu keskuseks, kuna seal korraldatakse kontserte, kirbuturge ning ilmselgelt ka taimekasvatusega seotud koolitusi. Samuti toimuvad seal mõnikord kooliõpilaste välitunnid. Aianurgas asub konteinekohvik ning WC-na on kasutusel ökokäimla. Aeda  on teretulnud kõik hoolimata vanusest, sotsiaalsest staatusest ja nahavärvist.

Frankfurter Garten´i teine projekt “Tuleviku paviljon”, mis rajati 2015 a. Frankfurdi kesklinna on kaetud kasvavate taimedega ning on saanud üheks loodushariduse keskpunktiks linnas. Läbipaistvas hoones korraldatakse töötubasid, toimuvad loengud ja arutelud ning tegutseb kohvik-baar.

Aia püsimine on siiki küsimärgi all, sest teatud elanikegrupile ei meeldi sellised “hooldamata” aiad linna keskel ning eelistavad pigem vist asfalti ja kunstlilli. Hetkel on teada, et aed jääb Danziger platsile vähemalt 2019. aastani, mil koht raudtee arendusele ette jääb. Külastasin aeda vihmases augustikuu teises pooles.