Tahtsin juba nädal tagasi teatud metsa sinililli otsima minna, aga seda metsa ei olnud enam ning raielangil saeti viimaseid puid maha. Ma pelgasin veidi jalgrattaga sinna metsamasinate vahele sõitma minna. Täna läksin mööda seda sama teed mööda edasi, sinna kus metsa veel alles oli. Aega-ajalt silmasin kraavipervedel üksikuid siniseid õiekesi, kuid ma tahtsin näha sinatavat metsaalust, mille ma ka lõpuks leidsin.

SINILIILLMETSIKAED

Sinilill  (Hepatica nobilis)

on eesti keeles kutsutud ka selliste nimedega nagu keltsalill, külmaelane, lumelill, maksalehed, külmaölane, siniülane. Ladinakeelne nimi Hepatica on tuletatud sõnast hēpar ‘maks’. Sinilille peeti keskajal maksarohuks, sest juurmised lehed meenutavad maksasagaraid ning on alt ka selle elundi värvi.

Saksa k.  Leberblümchen    

inglise k. liverleaf

Umbes kümme erinevat liiki, millest mõnesid peetakse Vikipeedia andmetel lihtsalt teisenditeks. Sinililled on peamiselt levinud Skandinaavias ja Ida-Euroopas, kuid teda võib kohata ka Lääne-Euroopa mäestikes ning Ida-Aasias. Sinilillede kultiveerimine on kaugel Jaapanis peaaegu sama populaarne, kui on Hollandis tulbisortide aretus. Sealsete sinilille variatsioonide seast leiab erinevate ebaharilike värvidega(roheline, kollane, punane), kujuga ning mustritega isendeid.

Sinililled suudavad kasvada väga erinevates tingimustes ning talub hästi aluselisi paepealseid muldi. Lilli võib leida nii väga varjulisest lehtpuu-metsast(eriti kaasikud) kui ka põõsastikest või päikseliselt rohumaalt. Edukaks kasvamiseks on neil vaja niisket mulda ning talvist lumekatet. Lilled suudavad kasvavad mägedes kuni 3500 m kõrgusel.

Sinilille seemneid levitavad peamiselt sipelgad. Lilled pööravad lühikesed, kuid õitsemise lõpuks küllaltki pikad, õievarred seemnete valmimise ajal peaaegu vastu maad. Nii saavad sipelgad magusa nektariga ümbritsetud seemned sealt kätte.

Sinililli otsides leidsin päikseliselt teepervelt hoopis värvikirevate õitega näsiniine.  Roosad joovastava lõhnaga õienupud tuletavad Jaapani kirsipuude õitsemise aega Sakura´t meelde. Selle näsiniine põõsa kõrval võiks mõne kevadise pikniku pidada küll.

Harilik näsiniin (Daphne mezereum)

NASINNIIN

Näsiniini nimetatakse ka teiste nimedega nagu naeseniinepuu, nasinad, küüvits, surmalill, metssirel. Daphne tähendab ladinakeeles “loorberit” ning oli ühe tüsedavõitu kreeka tüdruku nimi, kelle Zeus loorberipuuks moondas, kuna Apollo, Zeusi poeg, ei suutnud neiule truuks jääda.

 Saksa k. Echter Seidelbast   inglise k. mezereon

Näsiniin on levinud kogu Euroopas, Lääne-Aasias ning Venemaal.  Taime viljad, koor, lehed kui ka õied sisaldavad dafnetoksiini  ning on seega väga mürgised. Nahale või limaskestale sattudes  võib see raskeid põletusi põhjustada. Eestis taim küll juba üle kümne aasta looduskaitse alla ei ole, kuid parem oleks siiski näpud sellest põõsast eemal hoida ning lihtsalt õiteilu nautida.

Näsiniin kasvab peamiselt segalehtmetsades, eriti pöögi-ja tammemetsades, rohumaadel, ning okaspuu-segametsades. Põõsas suudab kasvada mägedes kuni 2000 meetri kõrgusel.

Võrkiirised( Iridodictyum)

METSIKAED
Iridodictym reticulatum var ?

Arvukate erivärviliste ja mustriliste krookuste kõrval on elegantselt õide puhkenud võrkiirised. Hetkel olen aias siniseid, kollaseid ning lillat värvi õisi märganud. Võrreldes krookustega on ei ole nad nii pirtsakad kui krookused, kuna ei sulge jaheda ning pilvise ilmaga õisi.

METSIKAED2
Iridodictym histrioides var. ?

Võrkiirised kasvavad hästi parasniiskes, vett hästi läbilaskvas mullas. Taimede puhkeajal võiks mult aga pigem kuiv olla, sest liigniiskust nad ei talu. Kasvukoht võiks olla päikeseline, kuid võrkiirised kasvavad hästi ka poolvarjus.

Krookused (Crocus vernus)

kollasedlmetsikaedilled

Saksa k. Frühlings-Krokus  Inglise k. Spring Crocus

Kasvavad looduslikult Alpi- ja Püreneemäestikes ning Balkani poolsaarel. Krookused vajavad üsna kasvuks üsna sarnaseid tingimusi nagu võrkiirisedki, nad ei talu liigniiskust ning armastavad aia kõige päikselisemaid paiku.

http://www.pacifichorticulture.org/articles/hepaticas-small-jewels-from-japan/
https://de.wikipedia.org/wiki/Echter_Seidelbast#Zierpflanze
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/sinilill.htm
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/nsiniin.htm
https://de.wikipedia.org/wiki/Fr%C3%BChlings-Krokus