Avaldamata postitus aastast 2015.
Käisin eile ühes põnevas kohas, mis asub Frankfurdist umbes 2 tunni autosõidu kaugusel. Hunnenring nagu kohalikud seda kutsuvad on oma nime arvatavasti saanud keltide hun-hõimu järele, kes mäge viimasena valitses.Too ringmüür oli iidne keltide elupaik, mis asub Otzenhauseni linna lähistel Saarlandi liidumaal.

Vikipeedia andmetel on Otzenhauseni ringmüür üks suurimatest siiani säilinutest keltide loodud kaitserajatistest. Esimene osa müürist ehitati 5- 6 sajandil e.m.a, aga paiga hiilgeaeg oli millegi pärast 2.- 1. sajandi paiku  e.m. a. Teadmata põhjutel jäeti elupaik varsti pärast laienduste ehitamist maha. Arvatavasiti selle pärast, et Roomlased alustasid 58 aastal e.m.a siin pealetungi, millele keldid enam vastu panna ei suutnud. Enne seda olid rooma väed keldid Reini jõe idapoolsetelt aladelt(kus ka Wiesbaden asub) välja ajanud ning nüüd asusid nad vallutama Gallia Transalpinat (territoorium, mis jäi Reini jõest ning Alpidest läände, kuni Atlandini välja). Pole ime, et kindlus just Dollbergi mäele rajati, kuna too on 695.4 meetrit merepinnast kõrgemal asuvana selle regiooni kõrgeim koht. Mind huvitavad sõnad ning see, mis nende taga peidus on. Dollberg kõlab huvitavalt ning etümoloogiat uurides tuli välja, et “doll” tähendab “tore, uskumatu, ebaharilik”.
Sammaldunud kivid ning sõnajalad annavad märku puhtast õhust.
Pöögimetsaalune oli palju rikkalikum, kui ma kunagi varem siin ümbruskonnas näinud olen. Arvatavasti metsavahti sinna niisamuti ei lasta nagu teistes metsades, kus esimesi elulõpumärke näitavad puud elimineeritakse ning seetõttu ei jää loodusele eriti midagi ümbertöötlemiseks. Seega ei kasva metsaall eriti taimi ning fauna on samuti vähemuses. Mulle suureks üllatuseks kasvas künka otsas päris palju väga elujõulisi mustikaid, pampleid ning metsvaarikaid. Paljudel olid ka marjad otsas. Nii äge oleks seda paika sügisel värvilisena näha ning paar marja põske pista.

Mägi oligi mitmes mõttes uskumatu, sest lisaks imeheale asukohale jooksis mäe seest ka selgeveeline allikas. Vesi jookseb nõnda kõrgel künkal seetõttu, et maapind sisaldab suurel hulgal kvartsi. Legendid räägivad, et veel  jootis allikas aastaringselt lisaks ümbruskonnas elavatele inimestele ka kariloomad ära. Kahju on siiski, et allikasse oli plastiktoru topitud ning sealt ainult tilkus vett. Kuna teadsin, et keegi seal allikal väga tihti enam ei käi siis pesin sellega oma nägu ning maitsesin paar peotäit. Ma tundsin, et Acionna või keegi teine allikavaimudest oli selle eest väga tänulik. Vesi oli väga täidlase värske maitsega. Vee maitset on alati nii keeruline kirjeldada, kuid väga huvitava energiaga veed on tavaliselt rasked, täidlased ning magusad. Suurlinnade kraanivesi ning liigselt protsessitud vesi on kergema struktuuriga ning halvimal juhul ka kibeka mekiga.
Kivimehikesed vaadet nautimas.
Keldid kasvatasid ümbruskonnas  ka mitmeid toidutaimi. Erineivaid nisu sorte ning samuti otra, kaera ,läätsi, herneid ning suvivikku ehk kurehernest. 
Küttimas nad eriti ei käinud, kuid infostendil seisis järgmine lause: menüüd rikastasid kodulinnud ning koerad.
Siiski, ajalugu on kirja pandud kellegi teise poolt. Ma ei usu, et keldid ajalooraamatuid kirjutasid. Kes nad päriselt olid, millised välja nägid ning mida täpselt tundsid teadsin nad ise.
Vanad pöögipuud seasavad just kui valvurid teepervel.
Tolles paigas olles tundsin end rahulikult ning kaitstuna. Kogu loodus seal oli imeilus ja ürgne ning iidsed sammaldunud puud kannavad endas edasi tukkuvaid paigavaime, kes mäge valvavad. Lindudele meeldis paik väga ning oravad sibasid mööda tüvesid üles-alla. Nägin rohus ühe suurema looma lamamispaiga jälge. Võib-olla mõni kits elab seal samuti.
Pöögilehed näivad just kui oleks nad sinna vesivärvidega maalitud.
                                               Vanasid tammepuid leidus ka sekka.
Modernne lõkkepaik. Iga kahe aasta tagant toimub Celtio – temaatiline festival, mis 2014. aastal selles paigas aset leidis.
Need olid vist sinna tehtud, et keegi teelt ära ei eksiks. 🙂
Põhjamüür, mis on müüri suurim säilinud osa.
Mustikaaaaad!
Ja metsa all on elu…
Siin ongi see kurb allikas ning sellel pildil ei ole isegi näha, et sealt tegelikult vett ka tilgub.
Brombeeren!(pamplid)
Taamal paistab paisutatud Teichi jõgi, mille järvelaadset osa nüüd Stausee´ks (Stau- liiklusummik) nimetatakse.
Spiraalidega kivimürakas