Vestlesin maikuu alguses Torontos laste aiandusõpetaja ametit pidava Eesti juurtega Eliniga kellega kohtusime esimest korda 2014. aastal üldlaulu-ja tantsupeo ajal, mil ta Eestisse koos rahvatantsugrupiga esinema oli tulnud. Elin on Torontos aiandusõpetaja ametit pidanud juba 8 aastat. Kui tavaliselt algab õpetajatel kooliga seotud sagimine sügisel siis Elinil on kevad kõige aktiivsem aeg, kuna kõik taimed peab jõudma õigel ajal ette kasvatada ja õue istutada.

Metsik Aed: Mida te hetkel koolilastega kasvatate?

Elin: Külvasime täna õue herneid, rediseid ja porgandeid ning veel üht teist; salatit, lehtkapsast. Lisaks sellele oleme ka klassis tomateid, paprikaid, basiilikut jt maitsetaimi ette kasvatanud, mis ootavad nüüd mai lõppu või juuni algust, et saakisime nad soojade ilmade saabudes õue istutada.

Metsik Aed: Mis vanuses need lapsed on?

Elin: Õpetan enamasti algkooliõpilasi, kellest noorimad on nelja ning vanimad 12-aastased. Õpetajad panevad kalendrisse kirja, et millal ma nende klassiga töötan.

Metsik Aed: Mitut klassi sa korraga õpetad?

Elin:Sel kevadel olen ma kuues erinevas koolis. Iga nädal korra nädalas erinevas koolis ning kahes neist üle nädala. Koolipäeva jooksul töötan tavaliselt 4 erineva klassiga. Ühe tunni pikkus on iga klassiga natukene alla 1,5 tunni.

Metsik Aed: Kas igal koolil on oma aed õues?

Elin: Igal koolil on oma peenramaa, mis on tavaliselt suhteliselt väiksed, kuid seal on siiski piisavalt ruumi, et iga laps saaks vähemalt korra käed mulda pista ja mõne väikse taime sinna istutada.

Metsik Aed: Kas need on enamasti kõrgpeenrad?

Elin: Mõnes koolis on ca meetri kõrgused kastid ning teistes on 20 cm kõrguste äärtega peenrad.

Metsik Aed: Millal te aiandusega tegelema hakkate või sa tegeled lastega aasta läbi?

Elin: Mõnes olen aastaringi ning teistes ainult kevadel ja sügisel. Tavaliselt hakkab intensiivsem tegevus pihta märtsi lõpus-aprilli alguses. Õpetan mõnes koolis ka talvel ning siis õpetan lastele, kuidas vermikomposti teha, sest mul on vihmaussikast. Mõnede klassidega teeme sel ajal kevadeks aiaplaane, et teada saada mida nad maha panna tahaksid. Vanemate klassidega õpime, mida tähendavad toidukilomeetrid ja sellest tulenevad keskkonnaprobleemid ning miks kohaliku toidu tarbimine on oluline. Noorematega õpime tundma söödavaid taimeosasid; porgandi juuri, kapsa lehti jne.

Metsik Aed: Kas sügisel teevad lapsed neist samadest viljadest ise süüa?

Elin: Ma püüan nii ajastada, et me külvame ka selliseid kultuure, mida saab juba juunis noppida(Torontos kestab kool juuni lõpuni). Siis saame juba enne suvevaheaega salatit, rediseid ja herneid korjata. Siis kui septembris kool taas pihta hakkab tulevad teised viljad. Püüan tomatisorte valides eelistada neid, mis hiljem valmivad. Oleme valmistanud lehtkapsa-ja basiilikupestot, tomatisalsat ja lehtkapsakrõpse, mis on alati populaarsed. Siis kui otsustan, milliseid taimi kasvatada pean mõtlema ka sellele, mida saame nendega teha, sest mul on iga klassiga ainult alla pooleteist tunni aega. Selle aja jooksul peame jõudma õues käia ja midagi noppida, tagasi klassi tulla ning midagi valmistada. See peab olema midagi kiiret, sest me ei saa oodata, kui mõni roog ahjus küpseb.

Väikeste kõrgpeenardega kooliaed Torontos. Foto Elini blogist Seedlingstories

Metsik Aed: Kas lapsed söövad kõike, mida nad on ise kasvatanud?

Elin: Mitte kõike, aga üldiselt küll. Möödunud sügisel läksime õue lehtkapsast noppima ning üks 6-aastane laps ütles kohe, et ta ei taha seda süüa. Ütlesin talle, et me praegu ju ei söö seda, ainult korjame. Siis läksime klassi ja hakkasime kapsast tükeldama ning ta ütles taas, et ta ei taha seda süüa. Vastasin, et me hetkel ju ei söö, ainult hakime. Kui lehtkapsa krõpsud olid valmis nägi laps, et kõik sõbrad maitsesid ning tema siis ikka ka. Pärast oli ta nii vaimustuses, et tahtis ka retsepti koju kaasa võtta, et neid ise ka teha. Kõik lapsed ei maitse alati, kuid suurem osa on siiski nõus vähemalt proovima, kui nad on seda ise teinud ja näinud, et teistele maitseb ka.

Metsik Aed: Kuidas sinust üldse aiandusõpetaja sai?

Elin: See on hea küsimus! Mulle on alati meeldinud lastega töötada ja õues olla. Mul tekkis huvi kohaliku toidu vastu ülikooli ajal, kui käisin tihti taluturul, et värskeid köögivilju osta. Hiljem olin vabatahtlik organisatsioonis Foodshare, kes tegeleb tervisliku toidu haridusprogrammidega. Peale seda töötasin ja elasin ka Toronto lähistel ühes talus. Läbi tolle organisatsiooni leidsingi võimaluse koolis korra nädalas töötada. Pärast seda olen leidnud tööd õpetajate kaudu, kes mind on soovitanud. See kõik juhtus 8 aastat tagasi poolkogemata, et hakkasin täiskohaga aiandusõpetajaks. Kõik on olnud üks long and winding path, kuid siia olen ma sattnud.

Kui ma ise koolis käisin siis ei olnud midagi sellist nagu kooliaiandus. See on tekkinud alles viimase kümnendi jooksul, kuid kui mina alustasin ei teatud sellest väga palju. Nüüd viimase paari aasta jooksul on inimesed palju teadlikumaks saanud ja kuulnud koolipeenardest. Ma tean ainult paari inimest veel, kes kooliaiandusega Torontos tegelevad, kuid see pole siiski päris igas koolis õppeaine. Mu palka ei tule kooli vaid kas lapsevanemate kogu või organisatsiooni eelarvest.

Metsik Aed: Kuidas te siseruumides kasvatate? Kas te kasutate mini kasvuhooneid?

Elin: Mõnes klassis kasvatame lihtsalt aknalaudadel ning paaris koolis on kasvulambid ka. Me kasvatame tomateid, paprikaid jne. ette paar nädalat enne, kui saame nad õue istutada. See on mõnikord üsna ettearvamatu, sest klassides on liiga hämar ja taimed ei kasva ning me peame nad mujalt sisse ostma. Paaris koolis, kus on kasvulambid on tõesti näha erinevust, sest aknast ei tule lihtsalt piisavalt otsevalgust. Kasvulambid on ülikasulikud, kuid pole kahjuks väga odavad.

Metsik Aed: Kas teil on õues ka kasvuhoone tomatite jaoks näiteks?

Elin: .Kõik kasvab avamaal. Meil on vist natukene pikem kasvuhooaeg kui Eestis. Peaasi, et suvi ei oleks jahe ja vihmane.

Metsik Aed: Kas sul on nippe algajale aiandusõpetajale? Millest peaks alustama?

Elin: Alustada väikselt ning mitte liiga palju ootusi seada, sest esimese paari aasta jooksul nõuavad paljud tegevused läbikatsetamist. Alusta väikese paalapiga, sest kui proovid liiga suurelt, siis võidakse selle ettevõtmise mõtekus küsimuse alla seada. Proovi, eksperimenteeri ja pea meeles, et eesmärk ei ole kasvatada suurt toidukogust. See on tore kui lapsed sealt midagi põske pista saavad, kuid tegemist ei ole koolisööklale tooraine kasvatamisega. Mõned koolijuhatajad on arvanud, et hakkame lastega 8 ruutmeetril kogu koolile süüa kasvatama. Päris nii väiksete resurssidega seda teha ei saa ning see polegi meie eesmärk. Vaata esmalt kuidas asi edeneb. Isegi kui kõik taimed lopsakalt ei kasva on lastel sellest võimalik õppida.

Elini tegemistest uuri veel tema blogist: https://seedlingstories.wordpress.com

Või Twitterist: Seedlingstories