Käisin sellel väiksel taimetoidufestivalil üsna hiljuti. Seal ei olnud väga palju lette, kuid külastajaid oli üsna palju. Tore oli näha, et enamus müüjaid pakkusid isetehtud asju või toitu. Kui lettide vahel ringi kõndisin üritati mulle tavapäraselt flaiereid näppu suruda, kuid kuna ma ei taha koju pahna koguda õnnestus mul neist enam vähem edukalt kõrvale põigelda. Üks naine, kes müüs erinevaid lappe oli siiski kärme ning pistis ühe lapsele vankrisse.

Kuigi mainisin talle küll, et mul on juba mitmekordsed kuivatuslapid ning pepulapid lapsele olemas pakkus ta mulle ikkagi maagiliselt isepuhastuvaid hõbeniidiga lappe, mida ei ole peaaegu pestagi vaja. Ühes pakis oli kahjuks ainult viis tükki ning hinda ma isegi ei viitsinud vaadata. Hõbe oli arvatavasti ainuke biolagunev aine ka nende sees, sest ülejäänud kiud olid mikrofiibrist. Iseenesest hea reklaamitrikk tootearendaja poolt hakata pakkuma pooleldi “öko” tooteid. Igatahes natuke hiljaks jäi tädi mulle nende pakkumisega.

Süüa oli seal ka, kuid 90 % sellest olid koogid ja šokolaadibatoonid. Värvilisi burgereid maitsesime ka, kuid need olid nii väikesed, et ideaalis oleksin ma vähemalt 3 ära söönud. Miks vegan burgerid peavad nii kallid olema? See on ju täiesti tavaline võileib. Sama moodi on falafeliga. Kui seal on vegan silt küljes on siis on selle hind 3 kordne, kuid kui osta suvalisest tänavaputkast, lihtsalt küsides ilma jogurtikastmeta siis on hind normaalne.