Selleks, et oma koduaias muldade säilimisele kaasa aidata on mitmeid meetodeid. Muide, paljud väikepõllupidajad nimetavadki end pigem mullafarmeriteks, sest üks olulisemaid aspekte terve mulla juures on hoida sealsed mikroorganismid toidetuna ja hea tervise juures selleks, et säiliks stabiilne mulla viljakus.

Optimaalne elurikas ja viljakas muld toodab toitu, mis sisaldab maksimaalselt vajalike mikroelemente, mida kurnatud maapinnas enam ei ole ning seega taimedel rääkimata inimestest omistada pole võimalik.

Nii suures tagaaias kui ka pisikeses linnafarmis on mulla eest vastutustundlikult hoolitsedes maitsvaid ja toitvaid toitdutaimi kasvatada. Allnimetatud meetodeid on võimalik rakendada nii väikeses kasvukonteneris kui ka väikefarmi põllulapil.

  1. Kaevevaba aed. Maa instensiivne kaevamine kuivatab mulda, vähendab toitainesisaldust, vähendab orgaaniliste ainete sisaldust, hävitab mulla mikroorganisme ning soodustav maapinna erodeerumist ja tihenemist. Kaevamisvaba süsteem ei tähenda seda, et ümbrohtudel lastakse vabalt vohada ning taimede eest ei pea üldse hoolitsema. Kaevevaba peenara tüüpe on mitmeid: kõrgpeenar, hugel-ehk kuhikpeenar või kihiline lasanjepeenar. Kõigi nende puhul on põhielemendiks looduse rütmide jälgmine. Tavaliselt on kõige alumiseks kihiks pruun papp, mille peale asetatakse kihiti komposti, põhku, oksi jm orgaanilist materjali, mis aja jooksul viljakaks mullaks muutub. Kõige peale tuleb kiht kompostiga segatud aiamulda, et taimedel esimesel aastal kuhugi kinnituda oleks. Peenarde juures tegutsedes püüa vältida märjale mullale astumist, et vältida pinnase tihenemist.
  2. Multšimine. Kooretükid,hakkepuit, kõdunevad lehed, kompost jne. hoiavad piisavalt niiskust ning aeglaselt lagunedes muudab maapinda stabiilselt viljakamaks ergutades mulla elusorganismide elutegevust, kes maapinda hapnikurikkamana hoiavad. Samuti ei saa multšitud peenardel umbrohti vohada. Nõnda puudub vajadus mulda igal aastal ümberkaevata. Kõdunev multš tõstab mulla CO2 sisaldust, mis omakorda soodustab taimede fotosünteesi. Kihi paksus peaks olema vähemalt 10 cm, kuid see olenev siiski, millega multšida. Meeles tuleks siiski pidada, et täiesti lagunemata toores koore- või puidumultš kasutab lagunemiseks liialt lämmastikku ning soovitatav oleks lasta tükkidel mõnda aega laguneda ning segada multši hulka haljasväetist (värskelt niidetud muru või mõneliblikõielise rohelisi osi). Multš hoiab hoiab ära vihma ajal tekkivad mullapritsmed ning saagi puhtana vähendades saastumisriski pärmi-ja hallitusseentega.
  3. Komposteeri. Korralikult lagunenud kompost efektiivne mikrobioloogiline väetis nii toa-kui ka tarbetaimedele. Olenevalt sellest kas elad linnas või maal on erinevaid meetodeid komposti kogumiseks: termokompostimine, bokaši või tavaline kompostihunnik. Kui need võimalused puuduvad kasuta mulla väestamiseks Efektiivsete Mikroorganismide(EM) lisandit.
  4. Biosüsi. Selle mullaparandaja valmistamine toimub madalal temperatuuril vähese hapnikuga keskkonnas puidu, õlgede või heina põlemise käigus. Protsess sarnaneb grillsöe tootmisele. Lisaks mulla keemiliste-ja füüsiliste omaduste tõstmisele vähendab biosöe lisamine C02 saastet, sest mullas tõuseb stabiilse süsiniku sisaldus. Hangi või tee ise biosütt nii liivase, kui ka liigniiske savise pinnase parandamiseks. Segades biosütt taimevirtsaga valmiv aeglaselt toitaineid vabastav väetis.
  5. Rohestamine. Selle asemel, et terve tagaaed sillutisega katta kasvata seal eelistatavalt mitmeaastaseid taimi. Istuta sügavale ulatuvate juurtega liike nagu varemerohi ja kurgirohi, mis sügavamatest kihtidest toitained üles poole toovad. Samuti on sarnaste omadustega mitmed nn umbrohud. Mitmetest kiirelt paljunevatest taimedest on ka ravimtaimed nagu kummel, teeleht ja võilill, ning neist ei olegi ehk vaja lõplikult lahti saada. Lisaks sellele on nad olulised mulla tervise seisukohast, kuna nad kaitsevad maapinda erosiooni ja kuuma päikese eest ning lisaks parandavad mulla omadusi ja toovad sügavalasuvate sammasjuurtega ülemistese maapinna kihtidesse toitaineid. Ära jäta kuskile vaba mulda, sest siis on rohimine lihtsam. Istuta õhust lämmastiku siduvast ristikust kattetaimestik või lisa seemneid murusse või kasuta multši. Muruniidukit valides võiks eelistada masinat, mis viskab rohu tagasi maapinnale, sest see on suurepäraseks muruväetiseks.
  6. Indikaatortaimed. Tasub tähele panna milliseid umbrohtusid aias kõige enam kasvab, sest nad on mulla terviseindikaatorid ning annavad märku niiskuse ja toitainete tasakaalust. Kuldvits kasvab jõudsalt niiskes, võilill raskes mullas ning kirburohi happelises mullas. Eestis peetakse umbrohuks u 300 liiki. Enamus neist on jõulise kasvuga põlistaimed, kuid teised on kunagi ilu-või tarbetaimena sissetoodud liigid, kes on siin kanda kinnitanud ning liiga laialt levima hakanud tõrjudes kohati välja pärismaiseid liike.
  7. Püsihaljastus. Loo oma väike metsaaed marjapõõsaste, vilja-ja sarapuudega ning kasvata nende all teistes rinnetes erinevaid taimi, et mulda tuule ja päikese eest kaitsta. Lisaks sellele tootab metsaaed endale ise orgaanilist ainet lehtede ja maha kukkunud okstest multši näol. Kõik aiajäätmed v.a haigustunnustega taimeosad võib multšina kasutusele võtta ära põletamise asemel. Taimehaiguste leviku vältimiseks tuleks jäätmed põletada või matta vähemalt 1 m sügavusele.

Franklin D Roosevelt on öelnud, et rahvus, kes hävitab oma muldi hävitab iseennast, sest hoolimata sellest, et me enam agraarühiskonnas ei ela mõjutab selle mitmekülgse loodusvara olukord meid kõiki igapäevaselt. Argipäevaste väikeste valikutega astume loodetavasti sammu, kus muldade väärtust hinnatakse sama oluliseks kui puhta vee ja õhu olemasolu.